Millest asi alguse sai:
Pikemat aega oli vaevanud soov proovida opakate asemel lampi CD
pleieri analoogväljundis, kuid ei raatsinud pleierit "retsida".
Kui avastasin SDS Labs tube DAC-i, siis ei suutnud vastu panna ja
otsustasin ka endale ühe sellise kloonida. Seda soosis ka täiuslik
info, mis antud DAC-i ehitamiseks netis üles oli riputatud.
Kuidas tekkis mõte
ehitada üheribalised kõlarid:
Olen läbi aastate oma kodust helitehnikat püüdnud
sobilikumaks välja vahetada.
Samas ikka ja jälle avastanud peale muusikakuulamist, et meie
odav televiisor, vaatamata kitsale ribale ja märgatavatele
resonantsidele, suudab kuidagi meeldivamalt, kergemalt ja pealesundimatult
heli taasesitada.
Sama ka autos, kus oma tööd teevad 81 aasta Mersu originaalkõllid
esiarmatuuris?!
Taha sai ostetud kuskil nõks alla tuhande-kroonised Pioneer
"suvakõlarid". Need on suutelised vaid mõmisema-sisisema.
Kasutan neid vaid augukatetena
Siia võiksin lisaks tuua mitmeid tähelepanekuid, kus
üksik või üksikud papist elemendid ilma jaotusfiltriteta
(vöi siis minimaalsete filtritega) kõlavad meeldivalt.
Kui juhtusin internetis koduleheküljele, kus teemaks üheribakõlarid,
sain kinnitust ja selgitust läbi aegade tekkinud tähelepanekutele.
Nii saigi vastu võetud otsus ise ehitada Hedlund Hornid oma
kõrv on kuningas!
Automaatselt tekkis vajadus ka sobiliku võimendi ehitamiseks.
Usun lühikese ja puhta signaalitee headusesse. Nüüd,
kus vajadus võimsuse järgi väike, tekkis ideaalne
võimalus ehitada märkimisväärselt minimalistlik
võimendi. Üks triood (6S45P) kanali kohta, väljundtrafo
ja moos!
Tulemus:
Kaks võimalust, kas meeldib või vihkad! Ükskõikseks
jätta ei saa.
Üldiselt peab olema tüdinenud soundist, kus madal ja
kõrge ots on teineteisele lähedal ja suurt midagi vahele
ei mahu.
Üldine tulemus on halastamatult paljastav. Kui plaadile on
pandud sopp siis see sopp on ka toas, samas väga nauditav heade
salvestuste korral .
Tõnu
Valk
|